Otsing sellest blogist

neljapäev, detsember 29, 2016

Jõulujälgedes

Huvitaval kombel kujunes selle aasta jõulude märksõnaks väikevormid, kuigi ma ei ole eriti pisiasjade nikerdaja. Aga selliselt arenedes võin ma varsti minna juba laste käsitööringe juhendama.
Asjakesed said alguse juba ülestähendatud inglikestest.
 Ja jätkus mütsikestega. 
Mütsistatud suitsuvorstid

Kõik suvel tehtud punase sõstra kinkeveinid said mütsid ja sildid. Lisaks meeldivale välimusele tuleb tunnistada, et ka sisu on hea. Hoolimata väikesest skepsisest koduveini joodavuse suhtes. Järjekordne kinnistunud väärarvamus, mida olen sunnitud muutma.



Mittekäsitööline saavutus oli imelise sepistatud küünlaratta leidmine taaskasutuspoest. Ratta sisse sai riputatud tänapäevane kunst ilupall.

Üks aken sai Inglikaunistused


Ja siis muidugi sokikesed pisikodakondsetele. Täiesti ootamatult pisi-mugulaste arv aastaga kolmekordistus. Selle põhjuseks oli nii loomulik iive kui ka kärgperestumine. Ja karta (või loota) on, et see arv võib aja jooksul veelgi kasvada. Peab vist õppima masinal kuduma.




neljapäev, detsember 22, 2016

Viimased sügisesed lillepitsid

Üks piibelehesall


Vesiroosisall, foto tegi Merle Saulep


Piibelehe laudlina. Linane, läbimõõt 120 cm. Käed  vajasid ravi tubli kaks nädalat, linast ei ole kasulik kududa.


neljapäev, detsember 08, 2016

Piltreportaaž " Niidist Jõuluinglini"

Alguses on Kera.

Ja Skeem.


Algul kolme, aja edenes 1,5 tunni pärast tuleb Ingli toorik.

Inglid lähevad pessu

ja seejärel suhkusiirupisse ligunema. Klaas vett, kaks klaasi suhkrut. Õudne raiskamine.

Ligund Ingel suundub tagurpidi asetatud küünlatopsile vormuma, olles eelnevalt läbinud tubli mudimise ja venitamise.

Öö (või päeva) möödudes on Ingel kuiv ja valmis tegudeks. 

Esimene, linasekarva kolme-tunni-ingel, kõikide Inglite Esiema.

Eksklusiivne Kuldäärega Ingel


Hulk Ingleid oma saatuse ootel.

Inglid, kes on juba ametipostidele määratud.

Tehnilised andmed: heegelniit nr. 10, heegelnõel 1,25, puuvill. Kaal 6-7 grammi, lõplik arv 38.
Andke mulle mu vardad tagasi!











laupäev, september 24, 2016

Midagi vana ja midagi uut.

Minu pitsikudumine sai alguse 90- ndatel linikutest. Täiesti iseenese tarkusest asusin Nõukogude Naise mustrilehtede järgi pusima. Kõik tuli ilus-kena, takistus ilmnes tärgeldamisel. Ma ei teadnud, mis see on ja ega küsida ka ei osanud. Lahustasin tärklise külmas vees ära, solberdasin kudumit seal sees ja tulemust ei mingit. Siis alles küsisin ja arenesin. Vihtusin linikuid paremale ja vasakule, asetasin ise lauale ja kinkisin. Nii umbes aasta pärast sain aru, et inimesi, kaasa arvatud iseennast pole mõtet nendega kiusata. Ikka vajas ju linake pesu ja ega keegi pärast neid tärgeldada ja venitada ei viitsinud, vaid väike linanutsakas asetati niisama kapiservale tagasi - koledus kuubis!
Seega jäid linakesed aastakümneteks kerasse, kuni selle suveni.

Uue asjana proovisin ammuplaneeritud kübaraid. Midagi tuli ka välja, aga arenguruumi on. Eriti kübara kõvastamise teemal. Proovitud on kõike- PVA, tärklis, želatiin. Jäin želatiini juurde.



kolmapäev, august 17, 2016

Meie sallikalender




Haapsalu Pitsikeskus ja Saara kirjastus esitlesid täna uut imeilusat kalendrit. Ärksamatel seltsi liikmetel tekkis juba aastaid tagasi Mõte ja nüüd sai see Teoks.Kalender on lihtsat ilus ja lisaks sellele ka kudujatele maiuspala, sest kalendris on 13 täiesti uut sallimustrit, mitte ainult fotot.


Mustrite (oh tuhat vabandust- koekirjade loomulikult!) saamiseks korraldati käsitööseltsi sisene võistlus- täiesti salajane ja põnev! Sallid ja kinnised ümbrikud autorite andmetega sõitsid kirjastusse hindamisele, tehti valik ja asuti kalendrit pildistama.Ka modellide osas lubati meil sõna sekka öelda, nii sai minu salli modelliks isiklik laps Kristel, kelle kaasabil näeb sall  pildil vägagi kobe välja.


Minu salli sünnilugu on selline: 
"Lumi maikuu sirelitel".
"1975. aastal, 28. mai hommikul, minu kümnendal sünnipäeval,
sadas õitsvatele sirelitele paks lumi. See on talletatud
tolleaegsetele diapositiividele – mina suveseelikus lumiste sirelite
taustal. Nüüd, nähes sirelilillat HEAd lõnga, tuli mõte seesamaelamus jäädvustada sallina. Nii saigi tehtud – lumi maikuu sirelitel."



Augusti lõpuni on kõik sallid näitusel Haapsalu Pitsikeskuses. Tulge vaatama ja ostke imeilus kalender!

teisipäev, juuli 26, 2016

Porgandikleit

Tõesti hakkas piinlik vaadates eelmist postituse kuupäeva. Parandan olukorda.
Aprill- mai möödus ühte pikka pidulikku kleiti kududes, aga temast ei ole veel sobilikku pilti. Loodan, et Kleidiomanik aitab mind sellega augustis.

 Ühel ilusal päeval tuli mul endal jälle uue kleidi isu.Materjaliks sai Midara porgandikarva linane.
Porgand on muidugi nahatooni suhtes vägagi nõudlik- päevitus on kohustuslik. Seega saab teda kanda loetud päevad aastas, sest hallikas-sinine pelmeenitoon ei lähe oranžiga kohe mitte! Vähemalt minu meelest. 
Tegelikult lootsin ma algul retuunida Vana Kleidi, üldse mitte päris uut kududa. Aga valmiskootud tükki kleidi ülaosaga kokku sobitada ei õnnestunud ja nüüd vedelevad need kleiditükid teadmata ajani kuskil kapis, sest õmblemine ja mina ei ole sõbrad. Harutamine ei valmista mulle erilist hingepiina ja harutada saab seda materjali mõnuga, sest silmused ei libise alla ja vardad saab kenasti tagasi ajada. Seega nats lõnga kerasse, paar tokki poest juurde ja tuligi terve kleit.
Modellifotod tegid Merle Saulep ja Kadri Kuurberg, mannekeeni klõpsutasin ise.

Kleidi esmaesitlusel kandsin samatoonilisi ehteid, aga meie kunstiteadlane Eeva saatis mind siniseid hankima, mida ma ka Pilvi Kangro savikojas tegin.



Oli mõnus kudumine, Viiekordne Midara linane, varras nr.3, koekirjad Helga Rüütli, Aasa Jõelaiu raamatutest ja pisut omaloomingut. Mõõtke, arvutage ja kuduge mõnuga, seltsimehed kudumishuvilised!

teisipäev, aprill 12, 2016

Järjekordne Greta Garbo



ja kleit, mis pole veel tellijaga kohtunud ja on seetõttu ebaleval positsioonil. Aluskleit peaks muidugi olema tume, aga hetkel see, mis käepärast oli.
Pildid tegi Merle Saulep.
Ja siis on veel päris mitu Reesi Victoriat ootel

laupäev, jaanuar 02, 2016

Iga aastane jõulupostitus

Jõuluvana kingikotti piilumine ja asjakesed, mis pole veel ilmavalgust näinud.
Roheline kaelasall. Tänan, Airi, kingitud lõnga eest.

Lehe ja rombimustriga sall


Paar mütsikest patent-tehnikas. Pruunis lõngas on isikliku koera vill. Aitäh Kaire-Annikile lõnga eest!

Sokid pisikestele sugulasimikutele, keda on juba kaks. Noored võiks nüüd natuke vahet pidada, muidu ma ei jõua enam kududa järgmisel aastal.

Sokid isiklikele lastele, kellest üks ei viibi kodumaal. Sai sokid pakiga. Meeldiva postiteenuse tagajärjel on tal nüüd meesokid